Istutuskastid- head abimehed

Autor: Maie Steinfeldt, aednik
Kuupäev: 10.03.2021
Link: www.aednikmaie.ee

Paljud juba teavad, et rohenäpud ei pea olema ainult aiaomanikud. Terrasside ning rõdude istutuskastid sobivad paljude taimede kasvatamiseks samuti hästi. Kusjuures konteinerisitutus on üks sobivaimaid viise alustamiseks algajale aednikule.

Konteineristutus- mis see on?

Konteineristutus tähendab seda, et taimed istutatakse istutuspotti või kasti ehk teisisõnu konteinerisse. Terrasside ja rõdude puhul kasutatakse selliseid istutuskaste, millel on põhjad all ning otse maapinnale istutades tehakse kastid ilma põhjata. Kasti põhi kaitseb terrassi või rõdu põrandat veekahjustuste ja otsese mulla kokkupuute eest ning muidugi ei lase potis oleval mullal kastmisveega ära uhtuda. Otse maapinnale istutades sellist vajadust ei ole ja ongi hea, kui liigne vesi saab mööda oma loomulikku rada maapinna sisse minna. Küll aga võib otse mullale rajatud istutuskasti alla panna soovi korral geokanga või drenaaži parandamiseks kergkruusai. Samuti võib kõrge ja suure istutuskasti puhul kasutada põhja täiteks puuoksi, lehti ja muid aiajäätmeid, et vähendada istutuskasti täitmiseks kuluva mulla hulka. Kindlasti ei tohiks siia panna haiguskahjustustega või hallitavaid aiajäätmeid, et need ei kahjustaks kasti istutatavaid taimi.

Miks kasutada istutuskaste?

Istutuskastid teevad aedniku elu palju lihtsamaks.

  • Istutuskasti ei ole vaja rohida nii nagu avamaa peenart. Umbrohu seemned ei pääse nii kergesti kasti, mis asub maapinnast kõrgemal.
  • Istutuskasti saab hõlpsasti täita just sellise mullaga nagu on soov ning väikse ala peal saab eraldi kastides kasvatada väga erinevate kasvunõuetega taimi. Ühes kastis ühesuguseid ja teises teistsuguseid.
  • Väetamisel ei ole ohtu, et enamus kasulikke vitamiine uhub vihm taimest eemale ning lisaks saab erinevatesse istutuskastidesse lisada just selles olevatele taimedele sobivaid väetisi.
  • Istutuskastidega on võimalik eraldada alasid, luua varjulisemaid soppe oma aeda või terrassile.
  • Põhjaga istutuskaste saab vajadusel liigutada. Näiteks saab varakevadel külmakartlikud taimed soojal ajal välja tõsta ning siis külmemal ajal (näiteks öösel) tuppa sooja panna.
  • Agressiivse kasvuga taimed saab panna eraldi kasvama. Näiteks piparmünditee armastajad teavad, et tegemist on küll imelise taimega aga see on sama agressiivne kui umbrohi ning seda ei tasu kasvatada koos teiste taimedega ühes potis.

Istutuskastid hoiavad endas hästi niiskust ja vähendavad kastmisvajadust, eriti kui mulla sisse on enne istutamist segatud näiteks periliiti (või muud niiskust endas hoidvat ainet) ning kui mulla pind on kaetud multši, kiviklibu, peenrakatte vms vahendiga. Lisaks on automaatse kastmissüsteemiga võimalik lahkuda kodust päevadeks, ilma et peaks kartma taimede hukkumist.

Mida istutuskasti valimise puhul silmas pidada?

Muidugi esimene oluline tegur on see kuhu istutuskast läheb: otse maapinnale või mitte ning sellest tulenevalt valida siis kas põhjaga või põhjata variant. Seejärel mõelda, mida on soov sinna istutada ja kui palju, et siis valida vastav suurus ja istutuskastide arv. Siinkohal on oluline silmas pidada:

  1. milliseid taimi sobib omavahel kokku istutada. Ühte kasti tuleks paigutada sellised taimed, mis on sarnaste nõudmistega valguse, niiskuse, väetamise ja mullastiku suhtes, sest ühes kastis on keeruline taimedele erinevaid tingimusi pakkuda. Sellest selgub istutuskastide arv.
  2. kui palju taimed ruumi vajavad. Tänapäeval on seemnete pakid aga ka müüdavad taimed üldjuhul hästi varustatud infoga, kui palju ruumi mingi taim kasvamiseks vajab ja kui suureks see kasvab. Siinkohal ei tohi unustada ka kasti sügavuse nõuet. Paljudel populaarsetel mullapallidega müüdavatel taimedel (nagu ebaküpressid, elupuud vms) on vajalik istutuskasti sügavus vähemalt 30 cm. Selleks, et taimed kasvaksid hästi tuleks kasvunõuetest kinni pidada, sest siinpuhul ei kehti ütles: „Mida rohkem seda uhkem.“ Siit selguvad istutuskastide suurused (laius, kõrgus, pikkus).
  3. kas istutuskasti on vaja liigutada? Vahel on see vajalik, et tõsta taim ära liigse päikse või tugeva vihma käest (mõnede taimede õisi võib paduvihm kahjustada), tagada ligipääs istutuskasti lähedusse või varjutada taimega erineval kellaajal erinevaid terrassi, rõdu või aianurki. Liigutamisvajaduse puhul tuleks valida sellise suurusega kast, mida jõutakse tõsta ka siis kui muld ja taim on sees või selline, mille all on rattad (või võimalus need kruvide ja akutrelli abil lisada).
  4. söögitaimede kasvatamise soovi korral tasub lugeda ka artikli viimast peatükki, toiduks tarvitavate taimede kasvatamise ohutusest.

 

Kuidas kujundada ilus istutuskast?

Planeeri kasti taimed, millel on erinevad värvid. Näiteks üks punakas, teine höbedane ja kolmas rohekas. Samuti saab mängida erinevate vormidega. Taimekasti ette äärde tasub istutada näiteks ripptaimed, mis hakkavad toredasti mööda kasti äärt alla kasvama, lisades lopsakust ja õhulisust. Taimekasti keskosaase tuleks planeerida keskmise kõrgusega ja tiheda kasvuga taimed, mis täidaksid kasti ära ning keskele pigem kõrged aktsenti loovad taimed.

Väga kaunilt saab maha panna ka paljusid söögitaimi. Näiteks salateid, tilli, põgandit jms saab külvata maha triipude või mustritena. Siinkohal tasub samuti silmas pidada taimede värve ja paigutada kõrvuti erinevad toonid, et kontraste esile tuua.

Söögitaimede ohutu kasvatamine

Söögiks tarvitavate taimede kasvatamise korral tasuks mõelda ka sellele, et kast või sisupott millega taim otseselt kokku puutub (ehk kuhu sisse see istutatakse) oleks ohutu ja ei eraldaks mulda mingeid kahjulikke aineid.  Selle tõttu tasuks immutatud puidust kasti sisse panna sisupott, mille sisse omakorda taim istutada. Maapinna peale rajatava istutuskasti võiks valmistada kivist või naturaalsest Siberi lehisest. Viimane võib küll alguses tunduda kallis, kuid materjali eluiga on pikem kui näiteks immutatud männil ning loomulikult tasub istutuskasti valmistamiseks osta madalama kvaliteediga puitu, sest oksakohad, sine ja muud iluvead ei mängi istutuskasti puhul sellist rolli nagu näiteks terrassi rajamisel.

Kontakt

KOSE LADU

Ujula põik 3, Kose alevik, Kose vald, Harjumaa, 75101

Selgitus: Tagumine kaarhall Kose ujula kõrval.

LAHTIOLEKUAJAD

Anname kaupu üle eelnevalt kokku lepitud ajal.

Helista ja lepime aja kokku.

VÕTA ÜHENDUST

Nimi: Ove Tamme
Telefon: 5656 0096

E-mail: info@ehitusoutlet.ee

ETTEVÕTTE ANDMED

Oserv OÜ
Reg nr:  11463536
KMKR: EE101212221
A/a: EE781010220081689016

© 2020 Oserv OÜ kõik õigused kaitstud. Lehe sisu loata kopeerimine keelatud.