Ronitaim – nutikas valik
Ronitaim on hea valik, kui soovid tuua rohelust, õiteilu või põnevust oma aeda, suvilasse, terrassile või rõdule. Samuti sobivad need asendama suuri puid pisikestesse aedadesse, kus ei ole palju ruumi, aga on soov saada rohelust ka kõrgustesse. Lisaks saab nende abil eraldada erinevaid alasid aias, terrassil (näiteks ridaelamutes) või rõdul ning luua seeläbi privaatsust.
Ronitaimede valik
Eesti aedades kasvavate ronitaimede valik on suur: ühed pakuvad õiteilu, teised vilju aga mõned lihtsalt rohelust.
Õiterohketest ronitaimedest on Eestis üks levinumaid ja tuntumaid elulõng. Neid on saadaval suures värvivalikus. Ilusaid õisi pakub ka roniv hortensia, kuslapuu ja muidugi roniroos. Efektseid rohelisi seinavaipu on võimalik kasvatada viinapuust (mille ilus sügisene värv on punane) ja rannikualadel (pehmema talve tõttu) ka igihaljast luuderohust.
Lisaks püsikutele on olemas ka üheaastaseid ronitaimi, mida on hea kasvatada, et luua vaheldust paneelmajade rõdudele, maakodudesse või suvilatesse. Nendel taimedel on kiire kasv, tänu millele saab pilkupüüdva lahenduse kerge vaevaga. Neist tuntuim on ilmselt ronilill aga kasvatada tasub ka õisuba ja lehtertappe.
Lustaka ja ilusa koosluse moodustavad herned ja lillherned, mida saab edukalt kokku istutada. Esimeselt saab söömiseks herneid ja teine pakub rohelusse juurde õiteilu. Viimastel aastatel on Eestist populaarsust kogunud viinamarjade kasvatamine ja seda ka lisaks kasvuhoonele, välistes tingimustes. Lisaks dekoratiivsele välimusele pakub viinapuu ka marju, millest saab teha mahla kui ka veini. Taim vajab kasvamiseks toestust, kust oma väätidega kinni haarata ja ideaalne on rajada viinapuu abil endale mõnus lehta või terrassinurgake. Roogoja talust Harjumaalt leiad palju erinevaid viinamarja ja ka elulõnga sorte ning saad ka kasvatusnõu asjatundjatelt ( www.roogoja.ee ).
Toestamine
Ronitaimede toestamiseks sobivad hästi sõrestikud ja lilleredelid. Nende abil on võimalik hoida taimel ka soovitud kuju, näiteks luua kaare üle teeraja või efektse seina. Samuti saab neid hästi kasvatada ka lehtlate ja varjualuste juures, et suurendada privaatsust või luua varjulisi kohti. Puidust sõrestik võiks olla immutatud või valmistatud lehisest, et tagada selle pikem eluiga. Lehise omaduste kohta loe rohkem siit.
Istutuskasti valimine
Alati ei ole võimalik ega ka mõtekas istutada taimi otse maasse, siis tasub kasutada istutuskaste. Ronitaimede kasvatamiseks on võimalik olemasolevale istutuskastile lisada juurde sõrestikpaneel või osta sellline istutuskast, millel on sõrestikpaneel küljes. Istutuskasti on hea kasutada, kui on soov taimi kasvatada terrassil või rõdul, samuti ka siis kui on soov istutuskohta aegajalt vahetada, sest kasti on lihtsam liigutada. Istutuskastis on mugavam kasvatada ka üheaastaseid taimi, et neid hooaja lõpus hõlpsasti kätte saada ning uuel hooajal lihtsamalt istutada. Samuti ei satu istutuskasti nii lihtsasti umbrohu seemneid, mille tõttu saab vältida tüütut rohimist.
Istutuskast tasub valida võimalikult suur, sest see vähendab mulla läbikuivamise ning ka liigniiskuse ohtu näiteks vihma korral. Samuti tuleb suurt kasti harvemini kasta kui väikest. Püsikutel võivad olla ka suured mullapallid, mille tõttu neid väga väikestesse kastidesse istutada ei saagi.
Istutamine
Istutuskasti põhja tasub panna kukeriti (kergkruus) või killustikku, et tagada parem drenaaž. Seejärel lisada taimele sobilik muld ning segada sinna sisse periliiti või vermikuliiti vms vett endas hoidvat ainet, mis aitab vältida mulla läbikuivamist ning vähendab kastmisvajadust. Läbikuivamine on istutuskasti puhul ohuks taimele, kuna kuivale jäänud taim võib hukkuda. Samuti võib taimele saatuslikuks saada ka liigne niiskus, mida aitab vältida hea drenaaž.
Püsikuid tasub võimalusel istutada maasse. Selleks, tuleb taimele eelnevalt kaevata piisavalt suur auk, mis tuleb täita taimele sobiva mullaga. Tähtis on kohe peale istutamist taime korralikult kasta. Ronitaime puhul tuleks taim istutada sõrestikust mitte väga kaugele, et taim saaks oma väätidega mööda sõrestikku üles ronida. Selleks sobib hästi näiteks lilleredel.
Lehtla loomiseks tasub olemasoleva varjualuse külge kinnitada sõrestikpaneelid või osta selline varjualune, millel on sõrestikdetailid juba küljes. Taimed tuleks istutada sõrestike ette, et taim saaks mööda seda üles ronida.
Valgusketid
Sõrestikke saab nutikalt ära kasutada ka talvel. Siis saab sinna peale sättida näiteks jõulutuled. Samuti on hetkel trendiks kasutada valguskette ka suvel, et luua maagilist ja romantilist meeleolu suveõhtuks.
Autor: Maie Stenfeldt
Allikas: www.aednikmaie.ee